Foto: Taaniel Malleus

Hoolivus ja eneseteadlikkus noorsootöös

Ma olin vaevu mõned päevad jõudnud tagasi Eestis olla, kui leidsin e-postkastist kirja Mihuse uuelt peatoimetajalt Gealt küsimusega, kas ma oleksin valmis sel aastal ajakirja tegemises kampa lööma oma kolumniga. Mhmm. Palusin Gealt mõtlemisaega, aga võin nüüd ausalt välja öelda, et tegelikult teadsin vastust juba selsamal hetkel. Ja see vastus on otseselt seotud tänase ajakirjanumbri keskmes olevate teemadega – hoolivus ja eneseteadlikkus.

Olen olnud noortevaldkonnaga seotud üle kahekümne aasta ja ehkki minu sattumine sellesse valdkonda oli suhteliselt juhuslik, usun täna sellele ajale tagasi vaadates, et senised töised tegevused on mind inimesena oluliselt kujundanud ja kasvatanud. Ja kannustanud pidevalt otsima seda, mida (veel) saaks kvaliteetse noorsootöö ja tõhusa noortepoliitika abil paremaks muuta. Mulle meeldib mõelda, et ei ole võimalik, et see oleks jätnud mind ennast mõjutamata – ka ma ise pean olema seeläbi saanud üha paremaks inimeseks. Ja muidugi meeldib mulle see mõte ka.

Nii isekalt kui see ehk siin selliselt kirja panduna ka ei kõla, tundub mulle, et oma elu keskmeks saab igaüks meist ikka vaid iseendale olla. Nii on heas mõttes enesekesksus, eneseteadlikkus, endast hoolimine ja enda hoidmine eelduseks sellele, et me jaksaks mõelda ja hoolida ka ümbritsevast laiemalt.

Minu jaoks on just hoolivad väärtused noorsootöö kandev tuum. Seotud selle eesmärkide, põhimõtete, teiste noorsootööd kandvate väärtuste ja noorsootöötaja kutse-eetikaga. Eelkõige on see kõik aga seotud inimeseks olemisega.

“Ja kui siin riigis pannakse põlema lapsi, siis ärge öelge, et räägime sellest ratsionaalselt. Kui kruvikeerajaga tungitakse kallale burkas naisterahvale, siis ärge öelge, et nüüd kannatavad meie liitlassuhted. Kui koolis narritakse last, kelle silmad on pilukil, siis ärge öelge, et see on vastuolus Genfi konventsiooniga. Sest nii lihtsalt ei käituta. Selleks, et olla inimene, ei ole vaja konventsiooni.”

Jaak Prints kontserdil “Sõbralik Eesti”, 06.09.2015

Ma olen Jaagu nende sõnade peale väga palju mõelnud. Ja leian, et ma saan siin väga palju ära teha. Inimesena, oma elu väga erinevates rollides. Kahe pisikese tüdruku emana, aktiivse ja hooliva kodanikuna ja kindlasti mingil moel ka noortevaldkonna kaudu. Käesolev Mihus annab selleks head inspiratsiooni.

 

Üllyl on olnud viimase paarikümne aasta jooksul võimalus osaleda noortevaldkonna arendamises nii mitmekesiselt, nagu antud valdkond Eestis seda võimaldanud on: teha koostööd partneritega noorsootöö erinevatest keskkondadest, osaleda seadusloomes ja õppekavade arendamises, noorsootöötaja kutse väljatöötamisel ja anda panus kutsekomisjoni liikmena.

Inspireerivaid kogemusi on talle pakkunud töö Euroopa Komisjoni SALTO Sotsiaalse kaasatuse Ressursikeskuses Brüsselis 2009. aastal, aga ka vabatahtlik tegevus Jaapanis, Venemaal ja Lähis-Idas.

Viimastel aastatel on Ülly enim seotud olnud sotsiaalse kaasatuse, noorsootööalase pädevuse ja (koolitajate) koolituse valdkondadega noorsootöös

 Hiljutise Eesti EL Nõukogu eesistumise raames juhtis Ülly Brüsselis Eroopa Liidu liikmesriikide koostööd ja läbirääkimisi noortepoliitika küsimustes.

Print Friendly, PDF & Email

Teostus EMOTIVE