fbpx

Marget Miil

Augustikuus osalesin Arvamusfestivali arutelus „Kes päriselt õpetab – õpetaja või influencer?“. Kuigi arutelu oli konstruktiivne, täheldasin siiski osalevate õpetajate ühist muret – kuidas on neil võimalik võistelda influencer’itega? Usun, et see küsimus kõnetab ka noorsootöötajaid. Pärast aruteluvälist vestlust õpetajatega jõudsime ühisele järeldusele – õpetajad ja influencer’id ei saagi omavahel võistelda, kuid miks see nii on?

Internet kui parim sõber

Internet on saanud lahutamatuks osaks noorte elust. Viimasest EU Kids Online uuringust teame, et 97% 9–17-aastastest lastest kasutab internetti iga päev vähemalt ühest seadmest[1] ning kõige rohkem kasutatakse internetti YouTube’ist videote vaatamiseks. Noored ei vaata YouTube’ist ainult kassivideoid, vaid konkreetsete inimeste loodud sisu, kus rusikareeglina esineb alati ka autor ise. Selleks, et hoomata YouTube’i tähtsust noorte seas, toon välja, et minu seminaritöös läbiviidud küsitlusest, kus palusin noortel nimetada enda lemmik-youtuber’eid, selgus 513 küsitletu seast, et vaid kaheksa neist ei vaata YouTube’i[2] ning kokku nimetati 2526 lemmik-youtuber’it. Oma sel aastal kaitstud bakalaureusetöös nägin, et mida noorem oli laps, seda varem hakkas ta ka YouTube’i vaatama[3] ning seda täheldati juba kaks aastat tagasi tehtud TÜ samalaadses uuringus. Kui mõelda sellele, et noor vaatab iga päev mõne kindla isiku videoid, on teinud seda algklassidest saati ning kohtab youtuber’it nutiseadme vahendusel tihedamini kui mõnda sõpra, ei tundugi enam nii veider, miks noortele youtuber’ite vaatamine nii oluline on ja nii tugevat mõju avaldab.

Kas ainult lähedased mõjutavad noori?

Juba 70ndatel kirjutas Albert Bandura sotsiaalse õppimise teooriast[4]. Sotsiaalse õppimise teooria kohaselt ei arene lapse loovus, isiksus ja väärtused iseseisvalt, vaid mõjutatuna erinevatest käitumismudelitest ja hinnangutest, mida annavad edasi noorte eeskujud, mistõttu on eeskujudel võimalus noorte maailmapilti kujundada. Kuid Bandura märkis, et eeskujud ei pea pelgalt olema vaid füüsilised inimesed, keda nad teavad, vaid need eeskujudelt õpitud käitumised võivad olla ka massimeediast mõjutatud[5]. Nii minu kui ka vanema generatsiooni põlvkond kindlasti mäletab, kuidas kuulsused meile tundusid – nad olid meile tohutuks eeskujuks, kuid me tajusime seda kaugust meie ja nende vahel. Kuulsus oli justkui eksklusiivne olend, kellega kohtumine tundus üsna vähetõenäoline. Nüüd, 40 aastat pärast Bandura esialgset teooriat, teame, et noored ei tugine enam pelgalt füüsilistele eeskujudele või massimeediale, vaid neil on see esmakordne võimalus tajuda kaugel olevat virtuaalset eeskuju justkui sõbrana, kes istub tema kõrval – selliseid sõpru nimetame me mikrokuulsusteks.

Mikrokuulsus – eelkõige oskuslik strateeg

Kui traditsioonilised kuulsused eelistavad kaugust oma auditooriumist, siis mikrokuulsuse puhul on see vastupidine – tema populaarsus sõltub interaktiivsest suhtlusest enda auditooriumiga. Kasutades videotes sina-vormi, laikides fännide kommentaare ning korraldades erinevaid kokkusaamisi, tekitab mikrokuulsus tunde, nagu ta räägiks otse oma ühe konkreetse jälgijaga ja nagu ta hooliks sellest ühest konkreetsest jälgijast või fännibaasist. Teadlikud strateegiad loovad youtuber’i ja fänni vahel parasotsiaalse suhte – fänn panustab suhtesse aega ja energiat, kuid youtuber suhtleb tegelikult massiauditooriumiga ning tal ei ole aimugi, et see üks konkreetne fänn eksisteerib. Antud tundele lisab kaalu juurde see, et erinevalt enda sõpradest, vanematest, õpetajatest või noorsootöötajatest, on YouTube’is tohutult lai valik erinevaid sisuloojaid, kelle vahel noor saab valida sellise youtuber’i, kes talle tõesti meeldib ning kes tema isiksusega sobib. Mitmed Eestis tehtud uuringud on ka näidanud, et noored valivad oma lemmik-youtuber’i vastavalt enda soole, iseloomule ja huvidele. Kõigele sellele lisaks on uuritud noortel olnud alati üks tingimus – youtuber peab olema naljakas.

Youtuber’ite vaatamine kui enesetäiendamine

Meedias pidevalt kajastatud teemadest võib tunduda, justkui noored vaatavad sisu, mis ei oleks sobilik ka täiskasvanule, kuid reaalsuses on noorte lemmik-youtuber’id seotud väga tugevalt nende igapäevaste hobide ja nende endiga. Noored, keda huvitavad arvutimängud, vaatavad kanaleid, kus luuakse arvutimängudega seotud sisu. Samalaadne sisu tekitab neis kommuunitunde – noored tunnevad, et sarnaste huvidega inimesi on tohutult ning see aitab neil leida uusi sõpru just tänu sellele. Mitmed noored on mulle maininud, et nad tahavad arvutimänge mängida eelkõige selle tõttu, et nad saaksid sõpradega koos mängida. Noored, keda huvitab aga näiteks mood või ilu, vaatavad youtuber’eid, kes annavad nõu, kuidas näiteks paremini meikida. Bakalaureusetöö intervjuusid tehes andis mulle 9-aastane tüdruk üsna heatahtlikult nõu, kuidas oma meiki veel paremini teha. Imestades, kuidas ta nii väärt nõu mulle anda oskas, ütles ta, et talle lihtsalt väga meeldib YouTube’is meigivideoid vaadata.

Me teame Bandura[6] teooriast, et noored võtavad üle oma eeskujudelt erinevaid väärtuseid ja käitumismudeleid, kuid millised väärtused on noorte arvates youtuber’itele olulised? Kaari Permi uuringust selgus näiteks, et noored arvavad, et nende lemmik-youtuber’ite jaoks on olulised perekond, sõbrad ja tulevik[7]. Minu bakalaureusetöös märkis üks noor, et tema lemmik-youtuber on vahva, sõbralik ning peab enda lubadustest kinni. Noored näevad enda lemmikuid kui tavalisi inimesi, kellel on pigem siirad kavatsused. Kui mõelda, et noored enda lemmikutest niimoodi arvavad, siis mida saaksime meie, nende suunajad ja teenäitajad, paremini teha?

Kas noorsootöötajad peaksid avama YouTube’i kanali?

Kuigi maailmas on erinevaid näiteid, kus õpetajad on hakanud enda õppeainetest räppima või on teinud endale Instagrami-konto, ei tasuks õpetajatel ega noorsootöötajatel seda teed minna – noored eelistavad hoida enda eraelu (sh hobisid ja meelelahutust) ning koolielu lahus. Minu bakalaureusetöös osalenud noored kõnelesid mulle sellest, kuidas neile ei meeldi oma vanematega youtuber’itest rääkida, sest vanemad reageerivad neile tihti negatiivselt ning keelamise puhul vaatavad nad youtuber’eid lihtsalt salaja. Noortega youtuber’itest rääkides, tuleks suhtuda videotesse positiivselt, tunda nende vastu huvi ja esitada küsimusi. Andes noorele võimaluse oma huvidest rääkida hinnanguid andmata, teeb ta seda heameelega. Samuti teame ju, et täiskasvanud, kes on proovinud olla liialt noortepärased, mõjuvad noortele hoopis eemaletõukavalt. Samuti on noored maininud, et neile ei meeldi youtuber’id, kes näivad võltsid või kes teevad seda lihtsalt vaatamiste pärast. Youtuber’ite näitest võime näha, et noored soovivad, et nende lemmik oleks siiras ja naljakas – täiskasvanutena saame seda olla ka YouTube’i kanalit avamata.

Influencer’id ja noorsootöötajad on siiski erinevad

Igal inimesel meie elus on kindel roll, mida nad täidavad – minu lemmiklaulja ei saaks iial täita minu sõbranna kohta, ega ka vastupidi. Samamoodi ei saa olla noorsootöötaja influencer’i eest, sest mõlemad on täiesti erinevad rollid ning pakuvad noortele täiesti erinevat tuge. Selle asemel, et mõelda, kuidas olla sarnasem influencer’itega, et mõjuda noortele samalaadselt, tuleks mõelda hoopis, kuidas ma saaksin iseendana neile mõju avaldada? Noortega tegeledes on alati võimalik rakendada mikrokuulsuste strateegiaid – pannes neid tundma, nagu kogu tähelepanu on suunatud ainult temale, või pannes tähele väikseid asju, mida nad teevad. Mööda külge ei jookse alla ka see, kui hoida ennast kursis päevakajaliste trendidega – palu noorel näidata tema praegust lemmikvideot või -meemi, ta teeb seda kindlasti hea meelega. Noorsootöötaja ei saa olla pidevalt meelelahutuslikus rollis, küll aga saab ta olla siiras ning anda oma mõtteid inspireerivalt edasi – see on noorte silmis kõige suurem võit.

 

Kasutatud allikad

[1] Sukk, M., Soo, K. (2018). EU Kids Online’i Eesti 2018. aasta uuringu esialgsed tulemused. Kalmus, V., Kurvits, R., Siibak, A. (toim-d), Olulisimad tulemused (lk 6). Tartu: Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut
[2] Miil, M. (2019). 9–13-aastaste noorte lemmikjuutuuberid ning nende poolt loodava sisu analüüs. Seminaritöö. Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond.
[3] Miil, M. (2019). 9–13-aastaste Eesti noorte vaatamiseelistused YouTube’is ja eetiliselt probleemse sisu tõlgendused. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond.
[4] Bandura, A. (1977). Social learning theory (Prentice-Hall series in social learning theory). Englewood Cliffs; London: Prentice-Hall.
[5] Bandura, A. (2001). Social Cognitive Theory of Mass Communication. Media Psychology, 3(3), 265–299.
[7] Perm, K. (2017). Youtuber’ite jälgimise põhjused ja harjumused 15–17 aasta vanuste tüdrukute hulgas. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond.

 

Kaanepildi autor on noor kunstnik Kadi Sink

Print Friendly, PDF & Email