Hea noorsootöö tegemiseks on kindlasti vaja professionaalseid noorsootöötajaid, kelle väärtustamine on tööandja ehk üldjuhul kohaliku omavalitsuse pädevuses. Hetkeolukord on kahjuks kujunenud selliseks, et kvaliteetne noorsootöö on kohalikele omavalitustele tähtis, aga noorsootöötajad oma töö väärtustamist ise ei taju. Üheks põhjuseks on kindlasti see, et noorsootöötajale tajutavad väärtustamise tegurid on näiteks palk ja puhkus, tunnustamine, täiendkoolitustel osalemise võimaldamine ning transpordikulude hüvitamine.
Kui noorsootöötajate tegevusest ei saada aru ning avalikkus noorsootööd ei väärtusta, kaotavad noorsootöötajad enesekindluse oma professionaalsete oskuste ja teadmiste suhtes.
Noorsootöötaja kutse omandamine on üks võimalustest, kuidas tõsta teadlikkust noorsootöötajate kutseidentiteedist ning neile loodud arenguvõimalustest, et nad ei kaotaks enesekindlust ning usku oma oskustesse ja teadmistesse.
Antud kogemuslood peegeldavad väga hästi seda, et kutse taotlemisel on erinevaid põhjuseid. Kõigist kumab läbi noorsootöötaja isiklik areng ning arusaam, et tegemist on eneseanalüüsi vahendiga. Noorsootööd satutakse tegema erineva tausta ning haridusega. Kutse omandamisega kaasneb ideaalne võimalus viia ühtsele tasemele noortega tegeleja arusaam oma igapäevatööst ja noorsootöötaja rollist. Samuti annab see tööandjale, aga ka lastevanematele kindlustunde, et valdkonnas tegutseb oma ala spetsialist.
Kutse taotlemine nõuab tõepoolest pühendumist ning seepärast meeldib mulle väga kollektiivse ühistaotlemise idee, mis aitab kaasa koostöökultuuri tekkimisele ning koostööl põhinevate õpetamis- ja õppimisviiside populariseerimisele.
Olen täielikult nõus Tiina Sinijärve mõtetega, et kutse taotlemise soov peab tulema noorsootöötaja enda motivatsioonist ning portfooliot ei tohiks ka pärast sahtlipõhja unustada. Aja möödudes võivad nõrkused muutuda hoopis väljakutseteks ning tugevused töörõõmu allikaks.
Töötades noortekeskuse juhina, ei ole ma kutse taotlemist kohustuslikuks teinud, sest praegu on juba olemasolevatel töötajatel 6. tase või noorsootöö haridus. Tean, et kutse olemasolu ei tee noorsootöötajast automaatselt head noorsootöötajat, kes tuleb noortega ideaalselt toime. 7. taseme noorsootöötaja ei peagi otseselt noortega kokku puutuma, aga kindlasti puutub ta kokku teiste noorsootöötajatega. Hea suhtlemisoskus ja koostöö ongi minu jaoks ühed peamised indikaatorid, mida juhina oma töötajates hindan. Kui sellele lisandub ka veel erialane haridus või noorsootöötaja kutse, on kompott ideaalne.
Trackbacks/Pingbacks