Noorsootöötaja professioonist rääkides tuleb alustada kindlasti sellest, MIKS niisugune elukutse ühiskonnas vajalik on. Noortevaldkonna arengukavast 2014−2020 leiab vastuse: et noorel oleksid avarad võimalused arenguks, eneseteostuseks ja osalemiseks, rohkem valikuid oma loome- ja arengupotentsiaali avamiseks, väiksem risk olla tõrjutud jne.
MIKS ei piisa noorele võimalustest, mille loovad tema vanemad, teised kodused ning üldharidussüsteemis töötavad õpetajad? MIKS kasutab noor juba lapseeast alates meeleldi noorsootöö keskkondi väljaspool perekonda ja tasemekoolitust? Sest need teadmised, oskused ja kogemused saab ta ise, oma vabast tahtest lähtudes valida.
MIKS on vaja noore valikuid toetama professionaalset noorsootöötajat? Et noor usaldusväärse ja oskaja täiskasvanu toel oma valikute põhjusi ja tagajärgi teadvustaks ning kogetust õpiks.
Kutsetaotlemise lugudes on Birgit Rasmusseni nimetatud kui kutse taotlemist toetanud õppejõudu. Soovitan kindlasti tutvuda Birgiti magistritööga, milles ta käsitleb noorsootöö tähtsust ning noorsootöötaja töö väärtust ja väärtustamist kohalikes omavalitsustes.
Birgit on tõdenud, et tema poolt 2017. aastal läbi viidud uurimuse tulemused on vastuolulised. Noorsootöö oleks valdkonna spetsialistide hinnangul justkui väärtustatud, kuid avalikkusele ja ka kohaliku omavalitsuse juhtidele tuleb noorsootöötajatel oma töö olulisust pidevalt tõestada. Samas pole noorsootöötajad noorsootöö väärtustamise teemadel omavahel diskuteerida saanud, neil puudub ka endal teadmine, mis noorsootöötajaid noorsootööd tegema motiveerib – MIKS noorsootööd tehakse?
Noorsootöötaja kutse taotlemise portfoolios tuleb vastata arvukatele küsimustele, kellega ja kuidas noorootööd tehakse või millal missuguseid tööviise ja -meetodeid kasutatakse. See annab taotleja kutsealastest kompetentsidest ülevaate talle endale ja hindavale komisjonile. Noorsootööle ja -töötajatele eraldatavate ressursside ning toetuse määr suureneb aga juhul, kui kasvab mõistmine, MIKS on noorsootöö ühiskonnas vajalik.
Uuringus osalejad on tõdenud, et noorsootöö nähtavuse ja arusaadavuse suurendamiseks saaksid selle töö tegijad ise kõige rohkem ära teha. Siinkirjutaja aga kahtleb, kuivõrd valmis on noorsootöötajad argumenteerima tööandjatele oma kompetentside väärtuslikkust, kui nad selle üle pole isekeskis arutlenud?
Et suurendada noorootöö arusaadavust ühiskonnas, tuleb õppida noorsootöötajatel endil asjalikult ja huvi tekitavalt rääkima selle eesmärkidest ning selgitama, kuidas on erinevates kogukondades kasulikud kutseliste noorsootöötajate kompetentsid.
Trackbacks/Pingbacks