Millest ma hoolin? Euroopa noorte väärtustest

Laura Välik

Mais 2019 ilmus Euroopa Liidu Nõukogu initsiatiivi „Perspectives on Youth Online“ raames võrdlev analüüs „Millest ma hoolin? Noorte inimeste sotsiaalsete väärtuste võrdlus“ („What do I care for? Social Values of Young People Compared“). Analüüsi autor on Lissaboni ülikooli instituudi sotsioloog Magda Nico.

Kui ehk tavapäraselt leiavad enam kajastust noorte silmatorkavamad väärtused, nagu sotsiaalse ja poliitilise osalusega väljendatavad väärtused, keskendus antud uuring sotsiaalsetele väärtustele, mis eksisteerivad olenemata sellest, kas väärtuseid on kuulda ja osaluse teel ühiskonnas näha või mitte. Fookuspunkt oli sellel, kuidas noored tunnetavad ühiskonnaküsimusi oma elus ning kas nad näevad iseend ühiskonnas toimuva suhtes mures, ükskõiksete, huvitatud või hoopis vihaste indiviididena. Autori sõnul on ehk tarvis naasta isiksuse psühholoogilise mõiste juurest karakteri ja sotsiaalsete väärtuste juurde. Sotsiaalseid väärtuseid mõista aga nende tõelises olemuses – kui jõude, mis kujundavad noorte inimeste kaudu maailma tulevikku.

Kokkuvõtvas artiklis juhtis Magda Nico tähelepanu uuringu olulisematele mõttekohtadele.

Noorus kui ajutine nähtus

Siin rõhutab autor, et noorus on alati kandnud progressiivsemaid väärtuseid kui ühiskonna vanemaealised grupid ning inimesed kipuvad vanuse kasvades kaotama ka progressiivsuse. Noorus on nagu lühikest aega avatud võimaluste aken, mille kestel on võimalik kultiveerida kogu inimühiskonna jaoks olulisi sotsiaalseid väärtuseid, nagu lojaalsus, solidaarsus, võrdsus jt. Vanemas eas nihkuvad prioriteedid oluliselt ellujäämisväärtuste, nagu igapäevased elulised toimetused, kasuks.

„Mitte, et noored inimesed oleksid tulevik, vaid seetõttu, et noored saavad seda muuta. Aeg on võtmetähtsusega,” rõhutab Magda Nico veel kord.

Sotsiaalsed väärtused on sotsiaalselt kujundatud

Kas inimesed töötavad või õpivad, teevad mõlemat või ei kumbagi, mõjutab oluliselt erinevatele sotsiaalsetele väärtustele omistatavat tähtsust. Olemise viis on kujundatud elus kogetud või kogetavate olukordade ja murede kaudu. Analüüsi autor on seisukohal, et ükski noortepoliitika valdkond või aktsioon, mis on vastutusvõimeline, ei tohiks ignoreerida noorte inimeste minevikku ega praegust sotsiaalset tausta.

Selle tunnistamine tähendab poliitikate kujundamisel arvestamist ka sellega, et noortevahelised erinevused, ka riigiti, võivad olla kohati oluliselt suuremad kui põlvkondade vahelised erinevused.

Sotsiaalsed hüved tähendavad ühiskonna hüvangut

Kuigi mitte tugeva ülekaaluga, näitasid võrdluse tulemused, et peaaegu kõigis uuritud riikides hindasid noored sotsiaalsete hüvitiste mõju inimeste elule väärtuslikumaks kui neist tulenevat negatiivset mõju majandusele. Autori sõnul näivad noored seega olevat orienteeritud valitsuse kohustusele jaotada rikkust ümber vähem võrdsete ühiskonnagruppide kasuks sotsiaalsete hüvitiste kaudu.

Hoolimata vanusest, omistavad uuringu kohaselt kõik inimesed enim tähtsust perekonnale, seejärel tööle, sõpradele, suhetele ning alles siis poliitikale. See tendents esines riikide üleselt ning võib seega Magda Nico sõnul viia meid järgmise olulise küsimuseni: Kas poliitikat ja poliitilist osalust peaks käsitlema kui meetodit noorte inimeste elu parendamiseks eelpool mainitud valdkondades, millest inimesed tõeliselt hoolivad, aga mitte eesmärki iseeneses?

Mitmetähenduslikud viited keskkonnale

Keskkonnaküsimustele lähenevad noored fragmenteeritult: osa on ükskõikne, osa aktiivne ning osa usub kaudsesse mõjutamisse, nt läbi maksude.

Antud kokkuvõtlik artikkel juhtis tähelepanu analüüsi „Millest ma hoolin? Noorte inimeste sotsiaalsete väärtuste võrdlus” võtmekohtadele nii, et jätkuvalt olulised küsimused leiaksid kaasamõtlemist. Kuidas tabada nooruses lühikest aega esinev võimaluste periood? Kuidas mõista sotsiaalsest taustast tingitud erinevusi? Kuidas tagada poliitikate kooskõla noorte väärtustega? Või orienteeruda noorte fragmenteeritud vaadetes keskkonnahoiule?

 

Kommentaar

Andu Rämmer, Tartu Ülikool, noorte uuringute dotsent, PhD (sotsioloogia)

Millised on tänased Eesti noored?

Portugali sotsioloogi Magda Nico tõlkeloos septembrikuu MIHUSes kirjutatakse noorte inimeste sotsiaalsetest väärtustest, peatudes nende väärtusi kujundavatel asjaoludel ja tõstes esile tulevikuootusi. Kuna tänased noored kujundavad tugevasti homse ühiskonna nägu, siis huvitavad uurijaid just noorte väärtused. Kuivõrd kaasajal astuvad noored ellu varasemast erinevates elutingimustes, siis on ka nendes oludes kujunenud väärtused varasemate põlvkondade omadest mõnevõrra erinevad. Seega – mida suuremad on ühiskondlikud muutused, seda suuremad on ka põlvkondlikud erinevused.

Põlvkondlikke väärtusi kujundab elukeskkond

Eestis hakati põlvkondadest laiemalt rääkima Eesti iseseisvuse taastamise ajal, kui 1980ndatel kooli lõpetanud haarasid endale uue ühiskonna ülesehitamisel juhtpositsiooni, millega kaasnesid ka head töökohad. Neist said tollal varasematele põlvkondadele kättesaamatuks jäänud võimalustest suurimad kasusaajad. Just nende eestvedamisel kujundati Eesti tänasele ühiskonnale nägu. Aastakümneid noorte väärtusi uurinud Jüri Saarniidu[1] sõnul ilmnesid eriti suured põlvkondlikud erinevused kiirete sotsiaalsete muutuste järel: võrreldes nõukogude ajal täiskasvanuikka astunud noorte väärtustega, tähtsustati 1990. aastate alguses varasemast palju kõrgemalt materiaalseid väärtusi ja isikliku karjääriga seonduvat. Samal ajal oli vähenenud eneseväljenduslike väärtuste tähtsus ja solidaarsus. Taoline noorte pragmatiseerunud väärtusteadvus iseloomustab ka järgnevatel kümnenditel täiskasvanuks saanud põlvkondi[2].

Paraku on võitjate põlvkonna edulugu järgnenud veerandsajandi jooksul tuhmuma hakanud ja juhtrolli ühiskonnas on haaramas nooremad põlvkonnad[3]. Tänastel noortel on juba märksa raskem elus läbi lüüa. Nende väljavaated tööd leida vähenesid järsult pärast kümne aasta tagust üleilmset majanduskriisi. Noorsoouurija Alina Allaste[4] sõnul jõudsid tollal ka Eesti noored olukorda, kus vastutusrikast töökohta ei saadud enam ilma ülikoolihariduseta. Taoline olukord on tasapisi murendamas 1990ndatel vohama hakanud edukultust[5].

Põhjalikult põlvkondi uurinud sotsioloog Karl Mannheim[6] väitis esimesena, et jagatud kogemused täiskasvanuks sirgumisel vormivad põlvkonna. Seda kinnitavad ka järgnenud uuringud. Tänaste Eesti noorte probleemid on varasemast palju sarnasemad lääneriikide eakaaslaste omadega, kel on ilma varasema töökogemuseta raskusi töö leidmisel. Noorte väärtusi kujundavad otseselt nende igapäevaelukogemused. Nagu ka Nico märgib, sõltuvad noorte väärtused väga suurel määral sellest, millega nad tegelevad, ehk siis need noored, kes ainult töötavad, ainult õpivad, teevad mõlemat või ei tee kumbagi, tähtsustavad sotsiaalseid väärtusi erinevalt.

Poliitikast ettepoole seatakse sõpru ja perekonda

Värske Euroopa väärtusuuring kinnitab Nico analüüsitulemusi. Tänased 18−26-aastased Eesti noored tähtsustavad kõrgeimalt perekonda, sõpru, vaba aega ning tööd. Kui eelpoolmainituid pidas tähtsaks üle üheksa noore kümnest, siis poliitikat pidas oma elus oluliseks vaid iga viies noor. Võrdlused varasemate uuringutega näitavad, et kui eespoolmainitute tähtsus on nooremates põlvkondades aja jooksul tõusnud, siis poliitikat tähtsustati kõrgeimalt iseseisvuse taastamise ajal ning järgnevatel kümnenditel kaotasid noored poliitika vastu huvi, kuid tänaseks on see taas tõusuteel. Ka rahvusvahelises noorte sotsiaalse ja poliitilise aktiivsuse uuringus Catch-Eyou ilmnes, et tänaste Eesti noorte kodanikuaktiivsus pole kuigi kõrge. Vaid 6% noortest saab nimetada poliitiliselt väga aktiivseteks. Kolm noort kümnest osalevad vabatahtlikus töös ja heategevuslikel üritustel, neljandik on aktiivsed digimaailmas ning ligikaudu nelja noort kümnest võib nimetada passiivseks.[7]

Mis kujundab tänaste noorte väärtusi?

Tartu üliõpilaste uuring tõi välja, et tänased tudengid loevad enamasti oma põlvkonda kuuluvateks 20−31-aastaseid noori. Nad näevad end nõukogude oludest Lääne kultuuri peale siirdunud üleminekupõlvkonnana, kes on sündinud ebakindlal ja keerulisel, kuid sirgunud juba stabiilsemal ajal. Nad leiavad, et said parima mõlemast poolest (ühelt poolt õnnestus palju värskes õhus mängida, aga teisalt kasvasid nad üles info ülekülluse ajastul). Neil on varasemast vähem aega raamatute lugemiseks, kiire elutempo tõttu on nad sunnitud mitme asjaga korraga tegelema. Nad on kasvanud üles piirideta maailmas, kus avanevad varem kättesaamatud reisimisvõimalused ja valitseb liberaalne maailmavaade. Kuigi ühelt poolt leidsid noored, et neile on tehtud kõik esmavajalik kättesaadavaks, toonitasid nad ka taolisi edukusele orienteeritud ühiskonnas varitsevaid ohte, nagu depressioon ja läbipõlemine. Digitaalse maailma kodanikena tunnetavad nad enda pidevat jälgimist. Vene keele on tõrjunud kõrvale inglise keel. Üha enam annab tooni keskkonnaküsimusi aktualiseeriv roheline mõttelaad. Ülaltoodu alusel võib öelda, et tänaste eesti noorte rõõmud ja mured on sarnasemad kui kunagi varem Nico uuritud noorte omadega.

 

Kasutatud allikad

[1] Saarniit, J. (2000). Väärtusteadvus ja selle muutused. Eesti Noorsooraport: Eesti noorsoopoliitika ülevaade. Tallinn: EV Haridusministeerium, 217–225.
[2] Rämmer, A. (2009). Eesti koolinoorte väärtused. Sutrop, M., Valk, P., Velbaum, K. (toim). Väärtused ja väärtuskasvatus valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja Soome koolis. Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, 83–117.
[3] Koorits, V. (21.07.2019). Võitjate põlvkonnast sai kaotajate põlvkond. Eesti Päevaleht.
[4] Allaste, A. (12.02.2013). Noored ja edutuse valem. Eesti Päevaleht.
[5] Helend-Aaviku, K. (27.02.2016). Kuidas elad, vaba ja vastuoluline Y-põlvkond? Õhtuleht, 12–13.
[6] Mannheim, K. (1923). The Problem of Generations. Kecskemeti, P. (toim). Essays on the Sociology of Knowledge, 276–322.
[7]Kalmus, V., Beilmann, M. (2017). Mis tüüpi kodanikud on Eesti noored? Mihus, 21, 13−14.

 

Kaanepildi autor on noor kunstnik Kadi Sink

Print Friendly, PDF & Email

Teostus EMOTIVE