fbpx

Milliseks kujuneb riigi tulevik – see on ühiskondlik protsess, mille esimeseks alustalaks on visioon tulevikust, nägemus, kuhu tahetakse ühtse riigina jõuda. Tulevikuvisiooni loomisse on demokraatlikes riikides kaasatud erinevad osapooled: poliitikud, spetsialistid, tavakodanikud. Hea ja viljakandva visiooni saab luua vaid kaasamise toel. Kaasamine tähendabki ühiskondlikku arutlemist ühiselu korralduse üle ning viimastel kümnenditel on see saanud sisse erilise hoo. Sellele viitavad mitmed algatused ja platvormid, mille abil kodanikke ühiselu aspektide üle arutlema oodatakse. Ka Eestis on kodanike arutleva ja osaleva kaasamise ajastu õitsemas, vaatame kasvõi Arvamusfestivali üha kasvavat populaarsust või kaasava eelarve algatust, mis annab kodanikele otsese otsustusõiguse omavalitsuse eelarve osa üle.

Samal ajal on muutumas ka diskursus noorte kaasamisest ühiskonnaloomesse ja poliitilistesse otsustesse üha valdavamaks, olles osa mitmes ja järjest kasvavas hulgas poliitilistes raamdokumentides[1]. Kuid noorte tegelik kaasamine jääb endiselt küsitavaks. Näiteks on hiljutise OECD raporti kohaselt noorte kaasatus riiklikesse institutsioonidesse kasin ehk noored on enamikes parlamentides jätkuvalt alaesindatud[2]. See aga tähendab, et noorte seisukohti ja vajadusi arvestav poliitikaloome on vähem tõenäoline juhtuma. Kuid noorte vaadet ühiskonnas aset leidvatele protsessidele saab teada ka teisiti, näiteks kaasates noori arvamusavaldustesse. Võimalusi selleks on erinevaid: noored võivad osaleda noortevolikogude töös ning sealt kaudu edastada oma seisukohti kohalikele otsustajatele; või osaleda erinevate ümarlaudade ja osaluskohvikute diskussioonides; või sootuks arutleda ja hääletada veebikeskkondades nagu rahvaalgatus.ee. Noorte efektiivseks kaasamiseks tulekski võtta arvesse noorte huve ja eelistatud suhtlusviise ning osalusmehhanismid peaksid olema noortele kohandatud, nt kasutades ära noorte kohalolekut sotsiaalmeedias, unustamata seejuures neid, kes on offline’is[3]. Üheks selliseks võimaluseks oli ka selleaastane noortepäeva konkurss.

Noortepäev on 12. augustil 2000. aastal ÜRO algatatud rahvusvaheline projekt, mille eesmärk on tõmmata igal aastal suurenenud tähelepanu noortele, nende kordaminekutele ja probleemidele. Eestis on traditsiooniks saanud tähistada seda päeva erinevate noortele suunatud konkurssidega ning sel aastal kandis Eestis 15. korda tähistatav noortepäev teemapealkirja: „Minu tuleviku Eesti on koht, kus noor…”.

Kantuna riigi eesseisvatest uutest arenguperioodidest pakuti noortele võimalus esitada oma visioon tuleviku-Eestist noorte perspektiivist lähtuvalt. Teisisõnu oli konkursi eesmärk anda sõna noortele, et nad endale omasel viisil saaksid juhtida avalikkuse tähelepanu probleemidele, mis noorte hinnangul vajavad muutmist, ning pakkuda võimalus tuua esile lahendusi ideaalse Eesti loomiseks. Loovtöödes esitatud tähelepanekuid rakendatakse Eesti noortevaldkonna väljakutsete määratlemisel ning on seeläbi lähtematerjaliks uue noorsootööstrateegi loomisel. Konkursist osa võtma olid oodatud kõik Eesti noored vanuses 7 ̶26 eluaastat. Kokku laekus 25 kvalifitseeruvat elektrooniliselt esitatud loovtööd, milleks olid nii pildid, plakatid, fotolavastused kui ka videod. Oma tuleviku Eesti visandas 25 noort, kellest noorim vaid 11- ja vanim 25-aastane.

Tulevik Eesti noorte perspektiivist

Hoolimata aeg-ajalt endiselt kõlavast hoiakust, justkui noored ei ole valmis osalema ühiskondlikes diskussioonides või kui, siis vaid noortega seotud teemade arutelus, tuleb rõõmuga nentida, et oma loovtöödega juhtisid noored tähelepanu väga laiale teemaderingile: tööturust hoolivuseni ja keskkonnast nutisõltuvuse ning arenguvõimalusteni.

Tuleviku-Eestis saab iga noor tegeleda endale meelepäraste hobidega ja olla loov

Üheks enim käsitletud teemaks olid noortele avatud võimalused aktiivseks ja mitmekülgseks tegevuseks kooli- ja koduvälisel ajal. Oluliseks peeti, et võimalused oleksid kõigile avatud, hoolimata sellest, millises Eesti piirkonnas noor elab – maal või linnas. Lisaks pelgale võimalusele toonitasid noored ka valiku tähtsust ehk muusika-, teatri-, kunsti- ja spordiringide rohkust ning ka põnevate ja arendavate konkursside, noorteürituste, -praktikate ja -vahetuste vajalikkust. Noorte pakutavatest lahendustest kõlasid lisaks huvitegevuse ja -hariduse valikute laiendamisele ja kättesaadavuse suurendamisele ka spetsiifilisemad mõtted. Näiteks suurendada noortele suunatud rahvusvaheliste ürituste osakaalu, mis oleksid kõigile kättesaadavad, või luua riiklik toetus õpilas- ja üliõpilasvahetuses osalejatele.

Tuleviku-Eestis on noored oma valikutes iseseisvad

Loovtöödes räägiti usaldusest noorte valikute vastu, mis viitab tahtele olla oma (tuleviku) otsustes iseseisvamad. Noorte kirjeldatud situatsioonides räägiti eeskätt haridussüsteemiga seotud olukordadest. Tuleviku Eestilt sooviti, et noored saaksid olla oma haridusvalikutes iseseisvamad ja nii sooviti paindlikumat koolisüsteemi, mis laseks noorel ise oma õppeprotsessi kujundada ning võimalust survevabalt otsustada haridustee jätkamise üle. Viimasega seoses leiti, et gümnaasiumi või ülikooli lõputunnistus on tänases Eestis eeldatud standard, mille saavutamise nurjumine muudab noore nii perekonna kui ka ühiskonna silmis läbikukkunuks. Leiti ka, et noori surutakse ühiskonnas ning kitsamalt koolisüsteemis liialt raamidesse, mis ei soosi noortele omast uuendusmeelsust ja noortepoolset lähenemist.

Tuleviku-Eestis on kaasaegne, paindlik ja maailmatasemel haridus

Lisaks eelnevatele haridussüsteemiga seotud aspektidele puudutasid noored mitmeid konkreetseid nüansse hariduses. Nii ootavad noored tuleviku-Eesti hariduselt kaasaegsust, see tähendab, et ei oldaks kinni vananenud õpetamisviisides, et kaasatud oleksid tehnoloogilised tippsaavutused ning toimiks koostöö gümnaasiumide, ülikoolide ja ettevõtete vahel. Sooviti, et tuleviku noored oleksid motiveeritud õppima ning pakutav haridus oleks maailmatasemel. Oodatakse, et haridus toetaks praktilist, see tähendab katsetamisele tuginevat õpet ning õpikuteadmistele lisaks antaks ka iseseisvaks eluks ettevalmistavaid oskusi ja kogemusi (nt kokandust, raamatupidamist, majandusõpet).

Tuleviku-Eestis on noored aktiivsed kaasarääkijad ja osalejad

Vastutuse ja usaldusega haakub ka noorte tahe olla tulevikus enam kaasatatud ühiskondlikesse protsessidesse, saada võimalusi avaldada arvamusi ja seisukohti, nii kogukondlikul kui ka riiklikul tasandil. Visioon tulevikus suuremalt ühiskonnaloomes osalevatest noortest kätkes esmalt teadlikkust ja väljendusvabadust ehk tuleviku-noored on maailmas ja ühiskonnas toimuvast teadlikud ning oskavad kaasa rääkida, sh võivad „oma riigis väljendada end nii, kuis soovivad”. Noored nimetasid ka mitmeid spetsiifilisi viise, mille kaudu noored tulevikus ühiskonnaloomes osalevad – nii toodi välja, et tulevikus osalevad noored arvamusfestivalidel, kuuluvad noorte erakonda, osalevad riigi juhtimises ning Riigikogu allüksusena töötab Riiklik Noortekogu.

Tuleviku-Eestis on noored tööturul kindlas positsioonis ja majanduslikult kindlustatud

Noored nägid mitmeid probleeme Eesti tööturu olukorras, millele sooviksid tulevikus lahendust. Tajuti ebavõrdsust, mis tekib olukorras, kus tööandjad ootavad töökogemusega inimesi, mida aga iseseisvat elu ja tööteed alles alustaval noorel ei saa kuidagi olemas olla. Esile toodi ka noorte kesist finantsilist võimekust ning sellega seonduvalt vanemate kulul elamist. Tuleviku-Eesti noorele sooviti majanduslikku iseseisvust ja kindlustunnet. Välja toodi mitmeid ettepanekuid, kuidas nendest probleemidest üle saada. Sooviti, et tulevikus suureneks tööandjate arv, kes on valmis andma kogemusteta noortele võimaluse ning laieneda võiksid just noortele suunatud tööpakkumised. Välja käidi ka idee pakkuda noortele tööturule sisenemiseks vajalikku töökogemust praktikate kaudu. Näiteks praktikanädal põhikoolinoortele, mille jooksul eri ettevõttes sealse tööga tutvuda, või gümnaasiuminoortele töövarjupäeva mahukam versioon tutvumaks huviäratavate ametite sisulise poolega. Esile toodi ka mitmeid spetsiifilisi nüansse, nagu kodus töötamise võimalused, paindlikud tööajad ning hästi tasustatud töökohad. Tööturu ja finantsilise võimekusega seostub ka teine äärmus, mis noorte töödes kõlas: „Kas elada raha või südame järgi?” Teisisõnu nähti, et tänapäeval on materiaalne jõukus muutunud peamiseks, mille kõrval on ära unustatud elu tegelikud väärtused, nagu pere ja sõbrad, hoolivus ja armastus.

Tuleviku-Eesti on koolikiusamisest prii

Oma töödes rääkisid noored palju hoolivusest, täpsemalt küll selle puudumisest. Esile toodi koolikiusamist ning sellega seotult nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda, ebaturvalist kodust keskkonda, majanduslikust jõuetusest tulenevat diskrimineerimist, võrdsetest võimalustest elada hästi ja sallivust. Noorte töödest võib välja lugeda soovi, et tulevikus oleksid Eesti inimesed üksteise suhtes arvestavamad ja hoolivamad. Koolikiusamise tõkestamiseks pakuti välja motivatsioonistrateegia, mille järgi valitaks iga nädal välja noored, kelle ülesandeks on olla kiusamisvabad ning kes saavad selle eest premeeritud, sest kiusajad ei saa ise oma tegudest aru ja muu ei tööta.

Tuleviku-Eestis on noored keskkonnateadlikud ja jätkusuutlikud tarbijad

Hoolivuse märksõna alla käivad ka noorte tähelepanekud keskkonnast. Tuleviku-Eesti noorelt oodatakse jätkusuutlikke valikuid, et ta ei tekitaks kaalutlemata tarbimisega keskkondlikku kahju. Selles kontekstis räägiti nii hoolimatust tarbimisest, mis tekitab prügi, kui ka loomsete toodete tarbimisest. Tulevikunoort nähti taimetoitlasena, mis võib viidata nii isiklikule empaatiale farmiloomade suhtes kui ka teadlikkusele lihalooma kasvatamisest kui tuleviku perspektiivis mitte jätkusuutlikust tegevusest.

Tuleviku-Eestis on noored elurõõmsad ja üksteise suhtes hoolivad

Hoolivuse ühe tahuna tuleb käsitleda ka hoolivust iseenda suhtes. Noored juhtisid tähelepanu mitmele, nii füüsilise kui ka vaimse tervisega seotud aspektile, mis pärsivad tänaste noorte tervislikku ja õnnelikku elu. Räägiti noortele omasest riskikäitumisest, näiteks hoolimatusest liikluses, mille tagajärjel noored satuvad õnnetustesse, samuti meelemürkide tarbimisest ja vägivallast. Eriti mõtlemapanev on seik, mille järgi noored leidsid oma eakaaslasi olevat õnnetud. Selle valitseva õnnetuse taga näib loovtööde põhjal olevat suuresti hirm olla mitteaktsepteeritud. Nii sooviti tuleviku noortelt enesearmastust ning julgust olla tema ise, mitte hoolida ülemäära teiste arvamusest. Õnnelikkust nähti kasvavat ka sisemise rahulolu tundega, mida pakub teadmine, et noor saab elus hakkama. Niisamuti tajuti õnnelikkust ümbritsetuna perest ja sõpradest, kuid varjupoolena kerkis siin esile noorte nutisõltuvus. Märgiti, et tänapäeval veedavad noored liiga palju aega nutiseadmetes ja sotsiaalmeedias ning pärisinimestega päriselus ei osata enam suhelda. Tuleviku-Eesti noorelt sooviti, et ta viibiks rohkem värskes õhus koos oma sõprade ja lähedastega aktiivselt aega veetes.

Tuleviku-Eesti on koht, kuhu noored tahavad tagasi tulla

Noorte tulevikuvisioonides leidis eraldi äramärkimist seotus Eestiga. Kuigi elutee, haridus- ja töövalikud viivad noori rändama, on oluline, et Eesti oleks koht, kuhu nad tahavad alati tagasi tulla. Ühest küljest nähti, et elu võõrsil võib sealsete valikute rohkuses olla noorele atraktiivsem kodukoht, mistõttu tuleb Eestis valikuvõimalusi noortele laiendada. Teisest küljest nenditi, et enesearenguks pakub Eesti häid võimalusi juba praegu, neid tuleb vaid kasutada ja seeläbi edendada ka ühiskonda enda ümber.

 

Noorsootöötajate roll parema tuleviku loomisel

Kõik noortepäeva konkursitöödes tõstatatud teemad on Eesti ühiskonnas, aga ka maailma tasandil täna vägagi aktuaalsed. Seega näitas loovtööde konkurss hästi, et noortel on, hoolimata oma noorusest, mõistmine neid ümbritsevast keskkonnast ning ka visioon, kuidas esinevaid probleeme ületada. Noortel on soov osaleda ühiskonnaloomes, ühiste otsuste langetamisel, kuid selleks tuleb neid kaasata, pakkudes eakohaseid viise kaasarääkimiseks. Ei tasu oodata, et noored astuksid sisse kohaliku volikogu saali uksest, et ühel või teisel teemal oma seisukohti selgitada, seda enam, et istungid toimuvad koolitundidega samal ajal. Noortepäeva loovtööde konkurss oli hea näide noortele suunatud eakohasest osalemisviisist, kuid siit edasi on oluline mõelda, kuidas noortelt saadud infot kasutada, nii poliitikaloomes kui ka noortega töötades.

Kas ja mida saab noorsootöö ja noorsootöötaja teha noorte tõstatatud probleemkohtade kontekstis? Kui vaadata noortele muret tekitavaid probleemkohti Eesti ühiskonnas, siis tegelikult on hea meel tõdeda, et noorsootööga annab nii mõnegi parendamisse oluliselt panustada. Eriti laiad võimalused on edendada noorte omavahelist hoolivust. Noorsootöö tegevustega, olgu nendeks siis huviringid või noortekeskustes toimuv, ning noorsootöötaja tähelepanelikkuse ja personaalse lähenemisega saab anda noortele positiivset eeskuju sallivuse, tolerantsuse ja hoolivuse suhtes. Noorsootöötajal on ka üsna ainulaadne võimalus märgata abivajavat noort, kes kooli- või koduses keskkonnas võib olla rõhutud ja õnnetu. Noorte ühiste tegevuste kaudu mitteformaalse õppe keskkonnas saab kasvatada noortes sotsiaalseid oskusi ja väärtusi.

Hoolivust ümbritseva keskkonna suhtes saab niisamuti arendada. Miks mitte viia noortekeskustes läbi keskkonnaalaseid teaberinge või koostada koostöös noortega noortekate seintele infotahvlid, kust võib ammutada teavet tänapäeva maailma ja Eestit ohustavatest keskkonnaprobleemidest ja viisidest, kuidas igaüks saab anda oma tegevusega panuse looduse paremaks hoidmiseks.

Huvihariduse ja -tegevuse parema kättesaadavusega tegeletakse küll järjepidevalt riiklikul tasandil, toetades nii juba toimivate noorsootöö struktuuride jätkusuutlikkust kui ka uute loomist, kuid noorsootöötajad, kes tegelevad vahetult noortega, omavad üht olulisemat kildu suurest pildist. See on vahetu kontakt noorte ja nende otseste vajadustega. Noorsootöötajal on võimalus vahetult saada infot oma piirkonna noortelt nende huvide ja vajaduste kohta. Sellest johtuvalt viia koostöös noortega ellu projekte ja algatusi, mis lähtuvad noorte huvist ja vajadustest.

Noorsootööga ei saa küll kuigivõrd kasvatada ettevõtete ja tööandjate töökultuuri, kuid saab edendada noorte valmisolekut, andes erinevate töötubadega baaskogemusi eri eluvaldkondadest. Kaasates noori noorsootöö projektide loomise protsessi, saab õpetada noortele projektijuhtimise, suhtlemise, koostöö ja palju muid vajalikke oskusi. Miks mitte jõuda ka sinnamaani, et noorsootöötaja võib olla noorele töökohale kandideerimisel soovitajaks.

Need on vaid mõned näited, kuidas noorsootööga noorte esiletoodud murekohti leevendada. Noortepäeva loovtööde konkursi järel julgustame noorsootöötajaid ja kõiki noortega töötajaid arutlema noortega tuleviku-Eesti üle. Julgustame käsitlema ühiskondlikke küsimusi noortega, uurima nende jaoks oluliste probleemide kohta Eestis või spetsiifiliselt oma kodukoha noorsootöös, mida ja kuidas noored kui otsesed kasusaajad sooviksid või muudaksid. Sest, muutes Eesti noorte vajadustele ja soovidele vastavamaks, õpetades noori märkama enda võimekust ja suurendades nende eneseusku, kasvatades neis hoolivust end ümbritseva sotsiaalse ja looduskeskkonna vastu, anname võimaluse kasvada hoolivatel, võimekatel kodanikel, kes soovivad siduda oma tuleviku Eestiga.

 

[1] Noortevaldkonna arengukava 2014−2020; EU Youth Strategy 2010−2018, https://ec.europa.eu/youth/policy/youth-strategy_en; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 24 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:12012P/TXT

[2] 35 liikmesriigi analüüs noorte esindatusest riiklikes parlamentides. OECD. 2018. Youth Stocktaking Report. Lk 43 Kättesaadav: http://www.oecd.org/gov/youth-stocktaking-report.pdf

[3] Samas.

Print Friendly, PDF & Email