Kui kuulsin esimest korda mõistet „inimõiguste haridus” – see ei olnudki väga ammu! –, siis üllatusin, et tegelikult ei olnud ma selle väljendiga varem kokku puutunud. Kuidas oli mul kahe silma vahele jäänud, et kõikide nende teemade kohta, millele olen pühendunud, on olemas koondtermin? Olen töötanud ligi kümnendi mitmesuguste ühiskonnarühmade – üliõpilaste, naiste, tüdrukute, rändajate ja varjupaigataotlejate – võrdsete õiguste nimel, samuti LGBT-küsimuste vallas peamiselt eri vabaühendustes ja ülikoolides. Seega oleksin endalt terminoloogia osas mõnevõrra suuremat asjatundlikkust oodanud.
Täpselt sellega projektis „Noored inimõiguste eest” õigupoolest tegeletaksegi: parandatakse üldist arusaama ja teadmisi inimõiguste haridusest ning soodustatakse selle ja vastavateemalise hea tava nähtavamaks muutmist noortevaldkonnas, samuti toetatakse selles vallas tegutsevaid inimesi, et inimõiguste haridust ulatuslikumalt praktikas ellu viia. Inimõiguste hariduse ja noortevaldkonna seostamisel tuleb kõigepealt arvesse võtta, et noorsootöö põhineb mitteformaalsel ja informaalsel haridusel ning inimõiguste kultuur peaks olema noorsootöö tugipunkt ja lähtealus.
Inimõiguste haridus on üks viis, kuidas edendada inimõiguste kultuuri noorte seas, ning sellel on tohutu potentsiaal ja otsustav osa võrdsema ühiskonna poole liikumiseks vajalike sotsiaalsete muutuste esilekutsumisel.
Projekti „Noored inimõiguste eest” eesmärk on edendada sotsiaalset kaasamist, kasutades maksimaalselt ära võimalusi, mida noorsootöö ning inimõiguste haridus noorsootöö ja noorte mitteformaalse õppe kontekstis pakuvad. Inimõiguste hariduse puhul kasutame kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse hartas (Euroopa Nõukogu, 2010) määratletud mõistet. Usume kindlalt, et inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktidega tutvumine võib anda noortele tugiraamistiku keeruliste ühiskonnaprobleemide mõistmiseks. Inimõiguste haridus noorsootöös ja mitteformaalses õppes võib aidata selgitada õigusi ja kohustusi, andes noortele kindlustunnet õigluse ja vastastikuse austuse põhimõtete järgimisel.
Mitteformaalse hariduse igapäevapraktikas, eeskätt tänapäeva Euroopa noorsoovaldkonnas, esineb aga rohkelt tavasid, käsitlusi ja algatusi, mida viiakse ellu inimõiguste haridusena või selle nime all ning mis hoolimata mitmete huvirühmade pingutustest tagada ühtne koordineerimine on üldiselt suhteliselt hajutatud ja harva strateegiateks koondatud. Kuigi Euroopas lähtub suurem osa inimõiguste haridusest Euroopa Nõukogu käsiraamatust „Kompass ” ja inimõiguste hariduse programmist ning olemas on ka mitu võrgustikku ja temaatilist ühisalgatust, siis riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi tegevuse puhul võib pilt olla palju hajusam, kusjuures mõnikord paneb isegi väljendi „inimõigused” mainimine noorsoovaldkonnas tegutsevaid inimesi end ebamugavalt tundma.
Need on aga olulised tõsiasjad ja seigad, mida tuleb arvesse võtta ja tõsiselt kaaluda selliste inimõiguste hariduse üldprogrammide kavandamisel, mis toimiksid ka riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Projekti „Noored inimõiguste eest” panustavad projektipartnerid näevad inimõiguste hariduse algatust võimalusena aidata kaasa inimõiguste hariduse valdkonna arvukate ja mõnikord omavaheliste seosteta tavade, algatuste, põhimõtete ja käsitluste ühendamisele.
Selleks et inimõiguste hariduse saaks noorsoovaldkonda integreerida, et sel oleks mõju Euroopa poliitika tasandil ning et arendada edasi Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu praegusi inimõiguste valdkonna algatusi ja tagada nende rakendamine, on projekti eesmärk luua selgust juba olemasolevates ohtrates inimõiguste hariduse ressurssides, hariduspõhimõtetes ja õppemoodulites ning kasutada inimõiguste hariduse valdkonna töötajate ja võrgustike vahelist teabevahetust mitmekordistava mõjuga, mõtestatud ja tõhusate õppemoodulite väljatöötamiseks.
Pärast Euroopa Nõukogu aastakümnete pikkust silmapaistvat panust ja juhtrolli mõjusate ning mõtestatud ressursside loomisel, inimõiguste hariduse alaste koolituste pakkumisel, inimõiguste hariduse ja kodanikuhariduse integreerimisel Euroopa noortevaldkonna tavadesse ja algatustesse, mida käsitatakse tähtsa poliitilise prioriteedina, jääb alati küsimus, milline on sellise algatuse lisaväärtus kõigele sellele, mida teised on juba teinud.
Usume, et vastus sellele küsimusele on koostöö ja projekti ainulaadne ülesehitus. Esimest korda teeb kokku 15 Erasmus+ riiklikust agentuurist koosnev rühm projektipartneritena koostööd, olles seotud kolme samal ajal ellu viidava Konsortsiumi projekti kaudu, millest kõnealune projekt on suunatud inimõiguste haridusele. Projekti käigus tehakse tihedat koostööd ja see on seotud kahe sarnase projektiga: „Aware & Active” (Teadlikud tegusad noored), mida juhib Austria riiklik agentuur, ja „Becoming Part of Europe” (Saame osaks Euroopast), mida juhib Itaalia riiklik agentuur. Mõlemad projektid keskenduvad mõnevõrra erinevast vaatenurgast noorte kõrvalejäetuse ennetamisele ja sotsiaalse kaasamise soodustamisele. Konsortsiumi koostoime on kavandatud nii, et suurendada loovalt projekti tulemuste mõju ja tagada tulemuste jätkusuutlikkus.
Erasmus+ riiklike agentuuride tegelemine selle teemaga on midagi uut. Kuna need algatused on koondatud Konsortsiumisse, siis on riiklike agentuuride juhtroll tavapärasest oluliselt laiem. Projekti „Noored inimõiguste eest” partnerid on eelkõige Eesti (juhtiv partner), Saksamaa, Austria, Belgia/Flaami, Slovakkia, Horvaatia ja Läti riiklikud agentuurid. Projekt kestab detsembrist 2016 kuni detsembrini 2019. Selleks on praegu ka ülim aeg.
Äärmuslaste tõusuga peavoolupoliitikasse ja noorte vägivallani viiva radikaliseerumisega leiame end olukorras, kus me ei saa enam võtta iseenesest mõistetavana õigusi, mida arvasime olevat endale juba ammu kindlustatud.
Lahingut inimõiguste eest tuleb pidevalt uuesti pidada. Mitu projektipartnerit on märkinud, et selles algatuses motiveeris neid osalema praegune sotsiaalpoliitiline olukord nii ülemaailmsel tasandil, kus tõusuteel on tagurlik poliitika, kui ka riikide tasandil (eeskätt käimasoleva pagulaskriisi kontekstis, mis on Kesk- ja Ida-Euroopa riikides toonud kaasa rahutusi ja tuliseid avalikke vaidlusi teemadel, mida peetakse täiesti uuteks katsumusteks). Nad soovivad kasutada seda võimalust, et mõjutada vahetumalt ja toetada sotsiaalseid muutusi parema ühiskonna suunas.
Samuti on mitmel juhul tegemist vastava riigi või ühiskonna jaoks täiesti uute olukordade, ülesannete ja aruteludega, eriti seoses pagulaskriisi ja paremäärmusluse tõusuga; nende puhul on vaja pakkuda toetust seoses selliste teemade käsitlemise ja suunamise viisidega ning inimõiguste haridus võiks olla osa sellest. Need küsimused on tundlikud, kuid me peame neist rääkima, selle teema tõstatama ja leidma mooduse tagada, et sõnum kohale jõuaks.
Projekt on ainulaadne ka sel põhjusel, et selle tegevus ja toetus on kavandatud nii riikidevahelisel kui ka riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.
Meie eesmärk on töötada ühtse Euroopa koolitusstruktuuri nimel, mis tugineb riikidevahelisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil noortevaldkonnas olemasolevale parimale tavale, tuues kokku inimõiguste hariduse eriteadmised nii kogu Euroopast kui ka mujalt maailmast.
Loodame sellest teabevahetusest tõesti palju, sest on ülimalt tähtis mõista, et selle teema eestvedajana aktiivsema rolli võtmiseks vajavad Erasmus+ riiklikud agentuurid ise teadmisi ja arusaamist inimõiguste hariduse valdkonnast. Mida paremini Erasmus+ riiklikud agentuurid enda inimõiguste hariduse alast ülesannet oma tööd tehes mõistavad ja mõtestavad, seda parem. Sel viisil saaksid riiklikud agentuurid noortevaldkonda inimõiguste hariduse läbimõeldud rakendamisel paremini toetada.
Tegime kindlaks1, et paljudel juhtudel inimõiguste haridust iseenesest ei tunnustata ega mõtestata ning algatuste puhul, mis tunduvad käsitlevat inimõiguste haridust, ei pruugi inimõigustega alati tegemist olla. See võib tuleneda inimõiguste sisu ja nende potentsiaali vääriti mõistmisest, mis kasvava populismi taustal süvendab inimõiguste üldist ebapopulaarsust veelgi. Seepärast tugineb projekt mitmekordistavale mõjule: alustuseks kogutakse ja analüüsitakse inimõiguste hariduse hetkeolukorda, peamisi osalejaid, kontseptsioone ja ressursse käsitlevaid riikliku ja riikidevahelise/Euroopa tasandi andmeid; seejärel võtab inimõiguste hariduse ekspertrühm koondandmed üle ja töötab neist lähtuvalt välja soovitused, mille põhjal koostatakse inimõiguste haridusega seotud koolitus- ja õppemoodulid ning soovitused inimõiguste hariduse kaasamiseks noorsootöö õppekavadesse formaalhariduses.
Võimekuse arendamisega seotud tegevus on kavandatud kolmel tasandil: 1) riikidevaheline koolitajate koolitus; 2) noorsootöötajate koolitus riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning 3) Erasmus+ riiklike agentuuride töötajate koolitus.
Üldine visioon on algatada noortevaldkonnas rohkem kvaliteetseid projekte Erasmus+ vahendite abil ja tugineda noorsootöö praktikas praegusest ulatuslikumalt inimõiguste haridusele. Koolitajad õpetaksid välja noorsootöötajaid, testides õppekavasid riiklikus, piirkondlikus ja kohalikus kontekstis. Sellele järgneksid võimekuse arendamisele suunatud noorsootöötajate projektid riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et inimõiguste haridus jõuaks noorteni. Lisaks oleme kavandanud temaatilise Euroopa konverentsi ning poliitikasoovituste koostamise ja neist teavitamise. Riiklikul tasandil peaks projekt „Noored inimõiguste eest” toetama inimõiguste hariduse strateegiate kavandamist ja rakendamist noortevaldkonnas. Projekti eesmärk on toetada selleteemalist koostööd ja võrgustike loomist nii riiklike agentuuride vahel kui ka julgustada looma noortevaldkonnas partnerlusi ka selle küsimusega tegelevate riiklike institutsioonidega.
Käesoleva artikli avaldamise hetkeks on projekti ajal kolmel korral kogunenud rahvusvaheline inimõiguste hariduse ekspertide ja koolitajate grupp, kes on välja töötanud lähenemised ja moodulid kõikidele eelpool mainitud kolme tasandi tegevustele (riikidevaheline koolitajate koolitus; noorsootöötajate koolitus riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, Erasmus+ riiklike agentuuride töötajate koolitus ning olemasolevate temaatiliste ressursside ja õppevara kaardistamine ja vajadustele vastavuse hindamine). Koostamisel on juhis inimõiguste hariduse lõimimiseks noorsootöötajate formaalharidusse ning koolitajad valmistavad ette projekti võtmetähtsusega koolitusi. Juunis toimus esimene osa riikidevahelisest koolitajate koolitusest Slovakkias, kus Eestit esindab 4 koolitajat, ning detsembris ootab ees Erasmus+ riiklike agentuuride töötajate koolitus Belgias.
Kui partneritelt küsiti, mis motiveerib neid kõnealuses projektis osalema, siis võttis üks (Saksamaa riikliku agentuuri) antud vastus kokku paljude seisukoha:
„Soovime muuta inimõiguste teema Euroopa noorte hariduse ja mitteformaalse õppe lahutamatuks osaks. Siinkohal on noored eeldatavalt meie üks kõige tähtsam sihtrühm. Pealegi usume kindlalt noorte suutlikkusse muutuda vastuvõtjatest tegutsejateks ja inimõiguste saadikuteks. Seepärast püütakse projektiga julgustada noori võtma sõna nii enda kui ka teiste õiguste eest.
Seega laiendatakse projektiga inimõiguste vallas tehtava riikide tasandi noorsootöö Euroopa mõõdet ja luuakse alus nii põhjalikumale riikidevahelisele mõistmisele kui ka Euroopa noorsootöötajate ja noorte solidaarsusele.”
Lõpuks on oluline tunnistada ka seda, et inimõiguste haridusel on eri kontekstides mitmeid vorme, ning me soovime, et selline mitmekesisus ja paindlikkus väljenduks ka projekti tulemustes. Inimõiguste haridus on äärmiselt kontekstitundlik ning sellega seotud mõisted ja tavad on erinevad, ent ühtlasi on see suurepärane viis reageerida muutustele, edendades demokratiseerumist ja kodanikuaktiivsust. Inimõiguste haridus moodustab osa vastusest kasvavale nõudlusele õigluse ja vastutuse järele ning kui seda viiakse ellu tõhusalt, võib see osutuda murranguliseks.
1 Garcia Lopez, M. A. (toimetaja). „Transnational synthesis report of Human Rights Education (HRE) actors and practices in national contexts – based on eight country reports” (http://noored.ee/human-rights-education, 2017).
Artikkel esimest korda ilmunud ajakirjas “Coyote” 14.11.2017
