Noorsootöö on eetiline praktika ja see väljendub noorsootöötaja kaudu

  • Ilona-Evelyn Rannala, Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse lektor, Eesti Noorsootöötajate Kogu liige

Ilona Rannala

Eetiline dilemma

Oled kohaliku omavalitsuse noorsootöö spetsialist ja korraldad suvelaagrit noortele. Organiseerisid tulevastele laagrikasvatajatele koolitusseminari. Seminar toimub puhkemajas looduslikult kaunis kohas kodudest eemal. Kõik tulevased laagrikasvatajad on täisealised inimesed, enamus on erialase haridusega, seda omandamas või omavad vähemalt laagrikasvataja osakutset. Juhtud peale õhtusööki kuulma, kuidas üks noormees võtab nooremate naiskolleegide kuuldes lõõpivalt sõna, kuidas naised peaksid mehi seksuaalselt rahuldama – tema väljendusviis on väga vulgaarne ja valjuhäälne. Teised kolleegid naeravad või ei tee lihtsalt välja. Mida teed lühemas ja pikemas perspektiivis? Miks? Mida teeksid noorsootöötajast kolleegina ja tulevase laagrikasvatajana samas seltskonnas?

Noorsootöö ja tegelikult kogu meie elu on igapäevaselt täidetud erinevate valikute ja dilemmadega, kus tuleb võtta vastu otsuseid ja astuda konkreetseid samme. Millele tuginevad meie otsused ja käitumine? Millele tugineb noorsootöötaja oma igapäevastes otsustes keset keerulisemaid situatsioone? Kuidas käituda, kui täpselt ei tea, mis on kõige õigem valik? Eespool kirjeldatud olukord on küll seotud kolleegidega, kuid on põhjust küsida, kas see võib mõjutada kuidagi ka otsest tööd noortega? Või kollektiivi heaolu ja töötahet? Milliseid aspekte veel kaaluda ja kuidas edasi tegutseda? Sellistes olukordades peaks esmajärjekorras vaatama kutse-eetika poole, kuigi sealtki ei leia selgeid retsepte. Miks siis kutse-eetikast üldse rääkida?

Noorsootöö on eetiline praktika

Trudi Cooper (2018) kirjutab noorsootöö ajaloost ja defineerimisest rääkides, et temalt on küsitud, kas natsi-Saksamaa noorteliikumine Hitleri ajal oli ka noorsootöö. Tegemist oli ometigi noorteliikumisega, paljuski noorte arengu ja isegi initsiatiivi toetamisega. Tema vastus on, et ei, see ei olnud noorsootöö, sest noorsootöö on eetiline praktika, mis tugineb hoopis teistsugustele väärtustele kui natsiliikumine. Noorsootöö on enamat kui keskkonnad, meetodid, raha, projektid ja tulemused. Selleks, et teada saada, millistel väärtustel noorsootöö põhineb, võib esiteks lahti võtta noorsootöötaja kutse-eetika, kuid sinna juurde ka olulisemad noorsootöö dokumendid – noorsootöö seadus ja valdkonna arengukava. Nimelt ei ole keegi väga selgelt välja toonud Eesti noorsootöö alusväärtusi ning seega tuleb aega võtta ja neid ise nendest tekstidest otsida ja mõtestada. Võib olla oleks veel parem, kui saaksime noorsootöötajate kogukonnaga need ka uuesti läbi arutada või võtta aega, et vaadata noorsootöö väärtusi üle maailma laiemalt?

Väärtused ja noorsootöö väärtused

Tartu Ülikooli eetikakeskuse inimesed kirjutavad: „Sõna „väärtus” kasutus on lai, ent kõige levinuma määratluse kohaselt on väärtused soovide objektid, mis juhivad meie toimimist. Öelda, et mingi asi on väärtuslik, tähendab, et seda tahetakse omada, saada või teha. Seega on väärtused suhtelised, st need on väärtused kellegi jaoks.” Väärtusi liigitatakse bioloogilis-füüsikalisteks (tervis, keskkond, elu jt); sotsiaal-poliitilisteks (õiglus, vabadus, sallivus, võrdõiguslikkus, rahvuslus, kultuuriline mitmekesisus jt); moraalseteks (ausus, hoolivus, väärikus, lugupidamine jt) (samas). Artikli eesmärk ei ole lugeja eest töö ära teha – kui tõesti ei ole veel mõelnud selle üle, millised väärtused on Eesti noorsootöö taga, siis tuleks eespool nimetatud dokumendid – kutse-eetika, noorsootöö seadus ja arengukava – ette võtta ning väärtusi sealt otsima hakata. Alles seejärel saaks hakata artikli alguses või enda praktikas olevat eetilist dilemmat professionaalselt lahendama. Kuid ei – tegelikult veel mitte!

Minu isiklikud väärtused ja väärtuskonfliktid

Tahes tahtmata mõjutavad tööalaseid otsuseid ka meie isiklikud väärtused. Küsimus on selles, kui teadlikud me oma väärtustest ja nende mõjust tööalastele otsustele ja tegevusele oleme. Kui sisimas pooldan tugevalt väidet „kui on must, näita ust” ja meie kogukonnas on mustanahalisi, siis kas ma suudan vastavalt noorsootöötaja kutse-eetikale „…olla salliv erinevuste suhtes ning innustada noori sallivusele ja vastastikusele lugupidamisele” või “…ei alaväärista oma käitumisega ühegi noore arvamust sõltumata noore vanusest, soost, rahvusest, religioonist, võimetest, isikuomadustest ja muudest asjaoludest”? Kui minu isiklike ja noorsootöö väärtuste vahel on liiga palju vastuolusid ehk väärtuskonflikte, siis kas mul on võimalik noorsootööd kui eetilist praktikat teha?

Edasi nii iseseisvalt kui ka koos erialakogukonnaga

Eespool lühidalt kirjeldatud analüüs noorsootöö väärtuste ja isiklike väärtuste mõistmiseks algab igast noorsootöötajast endast, kuid samamoodi saab ja peabki nende teemade arutamiseks aega võtma oma kollektiivis. Dilemmadele vastuseid otsida, aga teinekord ka väärtuskonfliktide lahendamise ja oma piiride avardamisega tegeleda saab julgemalt koos erialakogukonnas – Eesti Noorsootöötajate Kogu pakub selleks mitmeid võimalusi.

Eespool mainitud noorsootöötaja kutse-eetika taga olevate väärtuste mõtestamine ja praktikas nende väärtuste rakendamine on diskussioon, mis vääriks laiemat erialakogukonna tähelepanu. Noorsootöötaja kutsestandard sai küll 2017. aastal uuendatud, ent noorsootöötaja kutse-eetika jäi tähelepanuta. Tänasel päeval on noorsootöötaja kutse-eetika kutsestandardi lisa, mis paikneb kõige lõpus, kuigi tegelikult saab igapäevane tegutsemine alguse just väärtustest ja kutse-eetikast. Noorsootöö on eetiline praktika ja noorsootöö eetikast tuleb hakata selgemalt ja süsteemsemalt rääkima. Meie ühiskonnas on viimaste aastate jooksul toimunud mitmesuguseid väärtusi puudutavaid arutelusid ja ka põrkumisi – Eesti Vabariigi Presidendi sõnul on meie ühiskond väärtuskriisis. Kui see nii on, siis tuleb see väärtuskriis suuresti just ka noorsootöötaja töölauale – sel kevadel Tallinna Ülikoolis kaitstud noorsootöö korralduse magistritöös (Kängsepp, 2019) tuli selgelt välja, et noorsootöötajad puutuvad näiteks üsna palju kokku vaenukõne teemaga ja vajavad ise toetamist selle teemaga tegelemisel. Noorsootöötajatel lasub üsna suur vastutus väärtuste teemaga tegelemisel ja noore põlvkonna väärtuskasvatuses osalemisel, aga sellest tuleb kõigepealt teadlikuks saada. Eesti Noorsootöötajate Kogu poolt teen siinkohal üleskutse tulla kokku ja noorsootöö väärtused ning kutse-eetika uuesti lauale tõsta!

Individuaalseks tööks on lugejal soovi korral võimalus noorsootöö eetika teemal ise edasi mõelda, kasutades näiteks ingliskeelset e-õppematerjali: https://www.youthworkandyou.org/ywelp-three/, uurida teemakohaseid materjale ja koolitusi Tartu Ülikooli eetikakeskuse kodulehelt, ülikoolide avatud akadeemiate koolitusi noorsootöö valdkonnas või infot Eesti Noorsootöötajate Kogu kodulehelt.

Noorsootöö on eetiline praktika ja see algab igaühest meist!

 

Kasutatud allikad

Cooper, T. (2018). Defining Youth Work: Exploring the Boundaries, Continuity and Diversity of Youth Work Practice, in Alldred, P., Cullen, F., Edwards, K., Fusco, D. (toim-d). The SAGE Handbook of Youth Work Practice, 3–17.
Kängsepp, K. (2019). Noorsootöötajate väärtused ja roll vaenukõne ilmingute ennetamisel Lääne-Virumaal. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Tartu Ülikooli eetikakeskus (2019). Väärtused ja väärtuskasvatus. Kättesaadav aadressilt: https://www.eetika.ee/et/vaartused-vaartuskasvatus-4 (30.08.2019).

 

Kaanepildi autor on noor kunstnik Kadi Sink

Print Friendly, PDF & Email

Teostus EMOTIVE