Sissejuhatus: head kriisi ei tohi raisku lasta
Kriisil on kaks suurepärast külge! On olnud päevi, kui sedasorti mõtte väljendamine ei ole võimalikuna tundunud. Mõned meist veedavad unetuid öid valdkonna rahastuse päästmise nimel, mõned on nuputamas lahendusi kaugnoorsootöö tegemiseks, mõned aga kaotanud sissetuleku ja võib-olla ka töö – noorsootöö väljakutsed on ses kriisis sama eriilmelised...
Laastatud loodus ähvardab inimkonda zoonoosidega
Tänapäeva kapitalistlikus maailmas on paratamatult välja kujunenud olukord, kus elusale ja eluta loodusele on külge kleebitud teatud väärtus või on asjal oma hind. Me tarbime kaupu ja teenuseid, millest enamik on pärit piiratud ressurssidega loodusest. 1970ndatel tutvustati ühes aruandes mõistet keskkonnateenused, mille alla kuulusid näiteks...
Üle saja aasta väljakutseid, aga kuidas edasi?
Skaudiliikumiste algusest on maailmas ja Eestis möödunud üle saja aasta. Selle aja jooksul on toimunud mitmeid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid muutusi, mille mõju inimestele ja ühiskondadele on raske alahinnata. Nagu iga saja-aastase liikumisega, on ka skautlusel olnud tõuse ja mõõnasid. Siiski on raskustest hoolimata suudetud liikumisena kanda...
Jutuvestmine kriisiaegadel: kuidas lood kujundavad meie arusaama õnnest, loodusest ja elu eesmärkidest
2020. aasta on Eestis rahvajutuaasta. Tänavu on alanud ka pandeemia, mis näitab inimeksistentsi haprust ning meie sõltuvust planeedi kõikidest teistest eluvormidest. Selles artiklis mõtisklen looduskaitse teemadel rahvajuttudes, jagan oma mõtteid keskkonnakaitsekesksete lugude kasutamisest noorsootöös traditsioonilise jutuvestmise kujul, meenutan...
Kuidas mässata keskkonnast hooliva noorena õige asja eest?
Kui 2017. aastal otsustati noorte laulu- ja tantsupeol ilmaprognoosist lähtudes lõunane tantsuetendus ära jätta, siis korraldasid noored ise Vabaduse väljakul tantsupeo, näidates ühelt poolt oma ettevõtlikkust ning võimekust kiirelt ja otsustavalt tegutseda ning keskendudes samal ajal nende jaoks olulistele kultuurilistele ja sotsiaalsetele...
Miks (mitte) eitada ebamugavaid fakte?
Kas teadsite, et peamiselt kliimasoojenemise koondnimetuse all tuntud keskkonnamuutused on inimkonna püsimajäämist ilmselt kõige ohustavamad nähtused läbi inimajaloo? Või, et kriisi tagajärjel hävib igapäevaselt lugematu hulk looduslikke koosluseid, muutub elamiskõlbmatuks üha enam elupaiku, kahaneb looduslik mitmekesisus, ning Maa stabiilsust ja...
Kuidas jääda maailmast hooliva noorena ellu keskkonnakriisis?
Mida huvitavam ja erakordsem aeg, seda enam äärmuslikke emotsioone see endas kannab, nii positiivseid kui ka ärevust tekitavaid. Elame täna kindlasti mitmes mõttes huvitaval ajal, seistes vastakuti probleemidega, mis algasid paljuski tööstusliku revolutsiooniga. Ka see oli huvitav ja erakordne aeg. Inimeste jõukus kasvas suurel kiirusel nagu ka...
Minimalism – rohkem ruumi olulisele
Minimalism on vastuliikumine lämmatavale paljususele, olgu selleks siis füüsilised asjad, informatsioon, suhted või kohustused. Minimalismi põhiküsimused on järgnevad: kas see toob rõõmu? Miks ja kas seda on vaja? Vastamaks neile küsimustele tuleb korraks peatuda ning hinnata ümbritsevat. Minimalism ei ütle, et üht või teist asja ei tohi teha,...
Öko-öko: säästev ja soodne
Keskkonnasõbralik eluviis võib olla kulukas. Mahekaubad on kallimad kui tavatooted. Energiasäästlik auto või külmkapp on kallid. Seetõttu võib ökoloogiline elustiil tunduda elitaarne. Kas üldse keegi, kellel raha üle ei jää, saab säästvat elu võimaldada? Õnneks leidub tarbimises niisuguseid aspekte, kus säästev on ühtlasi rahaliselt soodne....
Simulatsioon Maa ehk miks plasti ümbertöötlemine ei muuda maailma rohelisemaks
Kas oled kuulnud ümbertöödeldud plastidest? Või sorteerite noortekeskuses plastid olmeprügist eraldi ja innustate ka noori sama tegema – ehk saab kord poeletilt haarata just selle sorteerimise tulemusena ümbertöödeldud plastpudeli? Või kasutate noortega igapäevaselt hoopis korduvkasutatavaid nõusid ja ainult suurematel üritustel plastnõusid? Käid...
Keskkonnaalgatused noortele: kus saab Eestis kampa lüüa?
Euroopa Liit on võtnud selge sihi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Siin on tähtis roll ka noortel: nende teadmistel, kogemustel ja tööoskustel, mida tulevased keskkonnasõbralikud ja ringmajandusele orienteeritud organisatsioonid vajavad. Töötan ise parajasti ühe ringmajanduse projekti kallal, mille käigus uurisime ringmajanduse olukorda...
Omaalgatusest, veganlusest ja meediast minu kogemuse põhjal: mida sellest õppisin
Olen olnud peaaegu alati see laps, kes on kukkunud vaidlema, kui olen tundnud, et mulle on liiga tehtud. See kõik algas teismelise eas, kui tundsin mingil määral patriarhaalse ellusuhtumise mõjusid. Mul oli kõrini sellest, et tütarlastelt küsiti tunnis, mitut last nad tahavad, aga poistelt ei küsitud seda kunagi. Viimane piisk kukkus karikasse...
Kas mina ise muudangi maailma?
Elame ajal, mil kõigile hakkab vist üha enam kohale jõudma meie keskkonna halvenev olukord. On tekkinud liikumisi ja organisatsioone, kelle sõnum on ühene: me peame ühiskonnana midagi ette võtma, et saaksime Maa peale püsima jääda. Numbritest on tihti lihtsam aru saada, seega lisan siia ka mõned Müürilehe Keskkonnakolumni vahendusel: „Kuna...
Digimaailm ja jätkusuutlikkus: kuidas oma digitaalset jalajälge vähendada ja tehnoloogia kasutamisest võita?
Arvutid aitavad meil praegu teha asju, milleks kulus kunagi digieelsel ajal meeletult inimtööjõudu. Tehisintellekt teeb hetkega tõlkeid ühest keelest teise, isejuhtivad autod juba sõidavad tänaval, telemeditsiin aitab ravida patsiente kauge maa tagant kirurgilise täpsusega. Kõik see tähendab, et suur osa digilahendustest aitavad meil suurel...
Mis on maailmaharidus?
„...Oleme jõudnud ajastusse, mil inimesed lendavad suurtel kiirustel ja hulgakaupa,“ nii ütles Arnold Rüütel 2001. aastal. Olen seda lauset kasutanud korduvalt maailmahariduse loengu sissejuhataval slaidil, kuna see annab omal moel hea suuna mõistmaks, mis on maailmahariduse sisu. Ja selgitustööd maailmahariduse olemusest pole kunagi liiast, sest...